• image1 Soodla veehoidla asub Harjumaal Anija ja Kuusalu vallas, Tallinnast 40 km kaugusel. Veehoidla on kunstlikult tekitatud 1970ndate lõpul Soodla jõe ülespaisutamisega. Olles ühenduses Ülemiste järvega, annab veehoidla ka tallinlastele joogivett.
  • image2 Vene ajal asus veehoidla ümber Nõukogude armee polügoon ning ala oli tavainimestele suletud. Praegu asub sellel territooriumil Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala. Kaitseala territoorium on olnud läbi aegade hõreda inimasustusega ja mitmekesise loodusmaastikuga piirkond. Nüüdseks on olemas nii jalgsi- kui ka rattamatkarajad.
  • image3 Soodla veehoidla on 9,5 km pikk ja kõige laiemas kohas pea 1,5 km lai, sügavaim koht on 13 m. Veehoidla pindala koos kahe saarega on 272,8 ha.Veekogu on tänu oma kalarikkusele täiesti arvestatav kalapüügikoht.

Uudised

29 APRILL, 2013
Alates kevadest 2013 saab paati laenutada koos elektrimootoriga

14 JUUNI, 2011
Avasime oma facebooki fännilehe!

28 JUULI, 2009
Meie kodulehekülg on lõpuks avatud.

27 JUULI, 2009
Kodulehe ülespaneku tööd.

Tutvustus

image1Soodla veehoidla asub Harjumaal, Anija ja Kuusalu vallas, Tallinnast 40 km kaugusel. Veehoidla on kunstlikult tekitatud 1970-ndate lõpul Soodla jõe ülespaisutamiseg. Kanalite kaudu on ta ühendatud Ülemiste järvega, Tallinnale joogivee andmiseks. Veekogu on 9,5 km pikk ja kõige laiemas kohas pea 1,5 km lai, sügavaim koht 13 m. Veehoidla pindala koos kahe saarega on 272,8 ha. Soodla veehoidla on tänu oma kalarikkusele täiesti arvestatav kalapüügikoht. Kirjanduse andmeil („20 Eesti kalakohta II“ v.a 2007) on veehoidlas põhilisteks püügikaladeks ahven, haug ja särg, veel leidub roosärge ja linaskit, vahel saadakse ka karpi. Lisaks elab seal ka rohkelt vähki.

Kaldad on kaetud metsaga, kus leidub nii marja- kui ka seenekohti. Inimasustus on hõre. Vene ajal asus veehoidla ümber Nõukogude armee polügoon ja see ala oli tavainimestele suletud. Praegu asub sellel territooriumil Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala. Kaitseala territoorium on olnud läbi aegade hõreda inimasustusega ja mitmekesise loodusmaastikkuga piirkond. Põhja–Kõrvemaal on üle 30 järve, koos suuremate raabalaugastega võib siin lugeda isegi kuni 50 järve. Maastikuala loodusega tutvustamiseks on rajatud looduse õpperajad. Meeldivaid elamusi piirkonnas pakuvad nii jalgsi- kui ka jalgrattamatkad.